Teame, et Maa atmosfääris on osoonikiht. Teadlased on avastanud, et osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust (UV). Uuringud on näidanud, et osoonil on maksimaalne neeldumistegur ainult UV-kiirguse puhul, mille lainepikkus on 253,7 nm. Sellel lainepikkusel nõrgendab UV-kiirgust osoon, mis vastab Lambert-Beeri seadusele. Sellised riigid nagu Ameerika Ühendriigid on selle meetodi kasutusele võtnud standardse osoonianalüüsi meetodina. See osoonidetektor kasutab UV-kiirguse neeldumise põhimõtet. See kasutab UV-kiirguse tekitamiseks stabiilset UV-lambi allikat ja teiste UV-valguse lainepikkuste filtreerimiseks valgusfiltrit, mis võimaldab läbida ainult lainepikkust 253,7 nm.
Pärast proovi fotoelektrilise anduri ja seejärel osooni neeldumiselemendi läbimist jõuab valgus proovivõtu fotoelektrilise andurini. Osooni kontsentratsiooni saab määrata, kui võrrelda proovi fotoelektrilise anduri ja proovivõtu fotoelektrilise anduri elektrilisi signaale ning seejärel arvutada matemaatilise mudeli abil.
